Sõnajalad

tind-matteuccia-struthiopteris-emerg

Sõnajalad olid Euroopa aedades populaarsed 1800. aastate paiku ja tol ajal alustati ka nende sordiaretusega. 19. sajandi lõpul said mõisates suurekasvulised puukujulised sõnajalad (Cyatheales) moetaimedeks, neid kasvatati sarnaselt palmidega suurtes pottides kasvuhoones ja tõsteti suveks aeda. Avamaa sõnajalad on asendamatud varjulisemate ja looduslikuma moega aiaosade ning parkide taimestamiseks. Kõikidele neile on iseloomulik, et noored lehed on kevadel puhkedes keerdus, nad on vähenõudlikud ega vaja pea mingisugust hoolt. Meie looduslikest sõnajalgadest on aedades rohkem kasvatatud ja kasvatatakse praegugi kolme järgmist:

Harilik laanesõnajalg – Matteuccia struthiopteris

Tema lihtsulgjad lehed kasvavad kauni lehtrina ja võivad sirguda kuni 1,5 m kõrguseks. Eoseid kannavad lehelehtri keskel paiknevad väiksemad tumepruunid lehed, mis püsivad terve talve. Laanesõnajalg suudab kasvada nii kuival, kui niiskel pinnasel, nii varjus, kui päikese käes. Leidub väga sageli aedades ja kalmistutel. Levib maa-aluste võsundite abil ja võib muutuda umbrohuks.

Maarjasõnajalg – Dryopteris filix-mas

On meie looduslikest sõnajalgadest üks ilusamaid oma tumeroheliste tugevate ja pikkade kahelisulgjate lehtede poolest. Leplik kasvutingimuste suhtes ja võib kasvada ka päikese käes. Temast on aretatud mitmeid sorte. Kergesti äratuntav lehe alumisel küljel paiknevate ümmarguste eospesade järgi.

Naistesõnajalg – Athurium filix-femina

Teada on, et 19. sajandil oli olemas juba üle 200 selle graatsilise sõnajala sordi. Lehed on õrnad, helerohelised, kahelisulgjad. Sobib kasvatamiseks varjulisemas kohas, kus moodustab tiheda puhmiku. Äratuntav lehe alumisel küljel paiknevate komakujuliste eospesade järgi.

https://www.youtube.com/watch?v=2mU1w1haNNA