Nartsiss - Narcissus

Gc24_narcissus_pseudonarcissus_and_poeticus

AMARÜLLILISED – AMARYLLIDACEAE

Nartsissid on Vahemeremaades, peamiselt Portugalis, Hispaanias ja Püreneedes, looduslikult levinud taimed ja ühed vanimad ilutaimed. Sellest annab tunnistust valgetest tatsettnartsissidest (N. tazzetta) pärja leid ühest Vana Egiptuse hauast. Nartsissi loomismüüt jutustab imeilusast noormehest Narkissosest, kes armus oma peegelpilti ja muutus pärast hukkumist kauniks lilleks. Vanas Kreekas peeti nartsisse kevadekuulutajateks, aga ka rahu ja surma sümboliks. Alkaloidide sisalduse tõttu kasutati Euroopas nartsissi ammu ka ravimtaimena.

Lääne- ja Kesk-Euroopa aedadesse jõudsid nartsissid 16. sajandil, Põhjamaadesse, näiteks Norrasse, 17. sajandil. Kuna lähestikku kasvavad nartsissiliigid annavad kergesti hübriide, siis on varastest aedadest teada rohkesti erinevaid vorme. Teadlikum aretustöö ja taimede levitamine algas 18. sajandi teisel poolel. Eestiski tunti nartsisse 18. sajandi alguses, kuid esialgu tähendas nartsissikasvatus siin eelkõige Hollandist tellitud sibulate ajatamist. Mõnedes mõisates istutati sibulaid siiski ka aedadesse ja osad neist osutusid vastupidavateks ning kergesti paljundatavateks. Mõisaaedadest leidsid nartsissisibulad tee taluaedadessegi.

Poeedinartsiss (N. poeticus) on valgete lõhnavate õite ja hilise õitsemisajaga taim, mis on looduslikult levinud Vahemere idakaldal. Nii põhiliik, kui tema täidisõieline sort on olnud taluaedades väga levinud. Waewalt, et mõnda teist sibulataime leidub, mis walge liilia kõrwal nii suurt laialilagunemist meie aedades oleks leidnud, kui luuletajate nartsiss (Aialilled, ilupuud ja põõsad 1914). Kollane nartsiss (N. pseudonarcissus) on madalam ja õitseb varem kui poeedinartsiss. Õied on kollased, pika lisakrooniga. Liik naturaliseerub kergesti ja kuigi Eestis looduslikult ei kasva, leidub teda näiteks Tartumaal Sookaldusel. Räägitakse, et 1880.-90. aastatel tõi sealse Singli talu peremees Peep Sibul Saare mõisast kollase nartsissi sibula, mille istutas oma talu aeda. Taluhooned on tänaseks kadunud, kuid kollane nartsiss on enda alla võtnud suure tüki heinamaast ja rõõmustab igal kevadel rikkalikult õitsedes Tartust Alatskivi poole sõitjaid.

https://www.youtube.com/watch?v=nQ9ZypvqNB4