Lupiin ehk hundiuba - Lupinus

Illustration_Lupinus_luteus1

LIBLIKÕIELISED – FABACEAE

Lupiinid kasvavad looduslikult valdavalt Ameerikas, mõned liigid pärinevad Vahemeremaadest. On andmeid, et lupiinide seemneid tarvitati toiduks juba tuhandeid aastaid tagasi nii Andides kui Vahemere ääres. Tuntud oli ka lupiinide võime õhulämmastikku siduda ja seeläbi mullaviljakust tõsta.

Kesk-Euroopa aedadesse jõudsid lupiinid 16. sajandil, kuid olid siis veel üsna haruldased. 17. ja 18. sajandil oli neid juba paljudes aedades. Ka Baltimaade mõisaaedades kasvatati 17. sajandil nii kollase-, sinise- kui valgeõielisi lupiine. 18. saj lõpul toodi lõunapoolseid üheaastaseid lupiiniliike (L. luteus, L. albus jt) Põhja-Euroopasse just muldade viljakandvuse parandamiseks. Ilmselt neidsamu kirjeldatakse ka kui hõlpsasti kasvatatavaid suvelilli 1914.a. ilmunud raamatus „Aialilled, ilupuud ja ilupõõsad“: Kollaseid ja siniseid lupiinisid kaswatatakse ka põldudel, osalt rohelise wäetise jaoks, osalt loomatoiduks. Neil on see hea omadus, et nad ka wiletsa liiwamaa peal kaswawad. Sellepoolest on nad ka nii mõnegi aia jaoks ülikasulikud. Sest suwelillesid, mis wiletsa, kuiwa maa peal hästi edeneksid, on wähe

Hulgalehine lupiin (L. polyphyllus) on pärit Põhja-Ameerikast. See jõulise kasvuga rikkalikult õitsev püsik toodi Euroopasse 1826. aastal kui ilu- ja haljasväetiseks sobiv taim. 1920. aastatel hakati lupiinide aretustööga tõsisemalt tegelema ja saadud hübriide nimetati aretaja järgi Russelli lupiinideks. Kuna neid oli võimalik ainult vegetatiivselt paljundada, on nad vähehaaval asendunud uuemate sortidega, mis on seemnetest paljundatavad. Sordiaretuses on kasutatud teisigi liike ja uued sordid on koondatud kuningliku lupiini (L. x regalis) nime alla. Nende värvispekter ulatub valgest kollase, sinise, lilla ja punaseni.

1960. aastatel pidasid nõukogude teadlased hulgalehist lupiini parimaks haljasväetiseks ja see aitas taime levimisele kõvasti kaasa. Teda leiab õitsemas paljudes taluaedades ja naturaliseerunult meie looduses levimas. Eesti taimede musta raamatusse on hulgalehine lupiin kantud kui väga invasiivne võõrliik.

https://www.youtube.com/watch?v=rAyVWgSYU6A