Lõhislehine päevakübar - Rudbeckia lacinata

rudbeckia1

KORVÕIELISED – ASTERACEAE

Looduslikult kasvab lõhislehine päevakübar Põhja-Ameerikas, areaal ulatub Kirde-Kanadast kuni Ameerika Ühendriikide keskosani. Kunagise prantsuse koloonia aladelt jõudis päevakübar 1620. a. paiku Pariisi, kus ta aedadesse istutati ja mujale Euroopas levitama hakati. 18. sajandi teiseks pooleks oli temast saanud üks sagedamini kasvatatavaid aiataimi, ning ta muutus väidetavalt aedades ja eeslinnades tihti hekke ja piirdeid moodustavaks „kasulikuks umbrohuks“. Mõnedes Saksamaa piirkondades naturaliseerus ta kergesti. 19. sajandi lõpuni Euroopas kasvatatavad taimed olid lihtõielised. Täidisõieline päevakübar leiti Ameerikast 1894. aastal, sai nimeks ’Golden Glow’ (Saksamaal ’Goldball’) ja lühikese aja jooksul vahetas see aedades välja lihtõielised taimed.

Lõhislehine päevakübar on kõrgekasvuline, pikaealine ja vähenõudlik püsilill ning tema sort ´Goldball´ on meil vana taluaia lill. Selle tihedad poolkerajad korvõisikud meenutavad daalia õisi ja seetõttu kutsutakse seda taime rahvasuus talijorjeniks. Tihti nimetatakse teda üheks esimeseks taimeks, mis on taluaeda kasvama toodud. Ka meil on ta kohati „kasuliku umbrohuna“ kasutust leidnud, näiteks õuedel selliste kohtade nagu välikäimlad varjamiseks. Võib metsistuda ja vanadel talukohtadel kasvamas leida veel mõnda aega peale majade tühjaksjäämist. Täidisõieline taim seemneid ei anna ja paljundada saab teda ainult jagamise teel.