Kuldlakk - Erysimum cheiri

Erysimum_cheiri_Sturm06007

RISTÕIELISED – BRASSICACEAE

Kuldlakk on looduslikult Vahemeremaade idaosast ja Lääne-Aasia mäestikest pärit mitmeaastane rohttaim või poolpõõsas, mida aedades kasvatatakse sageli 2-aastasena. Seda juba antiikajal tuntud aiataime hüüti kollaseks kannikeseks tema meeldivalt lõhnavate õite tõttu. Kesk-Euroopa aedadesse jõudis kuldlakk 12.-13. sajandil, kus ta paarsada aastat hiljem üsna laialt levis. Kuldlaka topeltõieline vorm on teada 16. sajandi lõpust. 17. sajandi Berliinis kirjeldatakse teda kui külmaõrna taime, mis tuleb talveks apelsinimajja viia. 18. sajandil muutusid kuldlakad väga populaarseteks. Kollaseõielistele sortidele lisandusid oranžide, punakate ja pruunikate lihtsate ja täidetud õitega sordid. Täidisõielised taimed olid mõisaaedades eriti armastatud. Kuna kuldlakk sobib hästi ajatamiseks, oli ta 19. sajandil koos levkoiga hinnatud varakevadine lõikelill. Sordiaretus jätkus 19. ja 20. sajandil. Eristusid kaks sordirühma: madalad põõsasjad ning kõrgekasvulised harunemata varrega kuldlakad.

Taim sisaldab mürgiseid alkaloide ja on kasutust leidnud ka ravimtaimena. Tema õisi, seemneid ja juuri on kasutatud menstruatsiooni ja sünnituse esilekutsumiseks, nahasügeluse, kasvajate, põrna- ja südamehaiguste puhul.

Lääne-Euroopas on kuldlakk veel tänapäevalgi hinnatud kui kevadel õitsev peenralill, kuid Eestis kasvatatakse teda aedades harva. Meil on ta rohkem tuntud lõikelillena. Vajab kuiva, vett läbilaskvat ja sooja kasvukohta ning talveks tuleb siinsetes oludes katta.

https://www.youtube.com/watch?v=Ld_6t0uUeVc