Harilik tokkroos - Alcea rosea

tokkroos

KASSINAERILISED – MALVACEAE

Kultuurhübriid harilik tokkroos pärineb Vahemere piirkonna idaosast ja Väike-Aasiast, kuhu ta jõudis ilmselt Edela-Hiinast. Hiinas oli ta keiserlikul toidulaual „seitsme köögivilja marinaadi“ koostisosa. Ka sama sugukonna kohalikku päritolu kassinaereid (Malva) kasutati juba antiikajal Euroopa aladel köögivilja ja ravimtaimena. Tokkroosist kui aia- ja ilutaimest on täpsemaid teateid hiljemalt 15. sajandi lõpust. 16. sajandi Inglismaal ja Saksamaal olid olemas juba täidisõielised ning punaste, roosade, valgete ja mustjaspunaste õitega sordid. Järgnevate sajandite jooksul aretati harilikust tokkroosist hulgaliselt erivärviliste liht- kui täidisõitega sorte, millele lisandus 17. sajandil aedadesse jõudnud Siberi päritolu siberi tokkroos (A. ficifolia). Nad oli Euroopas hästi populaarsed aiataimed nii linna- kui taluaedades kuni 1866. aastani, mil hakkas levima tokkroosi rooste ja siiani kõrgelt hinnatud kaunitarid enam tähelepanu ei pälvinud.

Baltimaade mõisaaedades kasvatati tokkroose 18. sajandil. Siiski peetakse teda rohkem meie traditsiooniliseks taluaia lilleks. Muhus öeldi, et tokkroos on sama vana kui Aadam ja Eva. Ta on vähenõudlik ja lepib ka kehvemapoolse mullaga. Tema kõrgeid, suuri värvilisi õisi täis varsi näeb taluaedades sageli kasvamas veel tänagi. Tokkroos on lühiealine taim, mida meil kasvatatakse tavaliselt kaheaastasena, kuid ta võib aias isekülvi anda.

https://www.youtube.com/watch?v=UtEw5NNGRKE