Daalia e jorjen - Dahlia x pinnata

Dahlia_pinnata_Cav._

KORVÕIELISED – ASTERACEAE

Daaliad on lopsaka kasvuga rikkalikult õitsevad püsililled. Looduslikult kasvavad nad Kesk-Ameerikas, Euroopasse toodi esimesed taimed sealsetelt Hispaania asualadelt 18. sajandi lõpul. Ladina keelse nime sai ta rootsi botaaniku Andreas Dahli ( 1751-1789) auks. Kui aga sama nimega nimetati ka üks Lõuna-Aafrika põõsas (Trichocladus), leiti daaliatele 1803. a. uus ametlik nimi, mis oli kasutusel vana nime tagasisaamiseni 19. sajandi keskpaigas. Selleks nimeks oli Georgina St. Peterburgi botaaniku ja etnograafi, professor Johann Gottlieb Georgi mälestuseks. Siit tuleneb ka eesti jorjen ja selle tuletised ’jurjen’, ’juriin’, ’jürilill’ jt. Taime rahvapärane nimetus neitsisõlg on inspireeritud tema õite kujust.

Asteegid tarvitasid daalia inuliinirikkaid muguljuuri toiduks, kuid Euroopas hinnati rohkem taime õite ilu. Dekoratiivne taim levis kiiresti ja jõudis kuulsuse tipule 1820-40. aastatel. Tolleaegset jorjenivaimustust on võrreldud 17. sajandi tulbipalavikuga. 19. sajandi keskpaigas oli saadaval juba 3000 jorjenisorti.

Eesti mõisaaedadesse jõudsid jorjenid 1830. aastate paiku ja sealt levisisd nad 19. sajandi II poolel taluaedadessegi. Meie oludes on nad aga külmaõrnad ja nende lihakad muguljuured tuleb sügisel mullast üles võtta ning keldris või muus jahedas ruumis ületalve hoida. Ometi on daaliate õite eksootiline ilu üles kaalunud tema kasvatamisega seotud tüli ja vaeva. Mulgimaal on öeldud, et 1918 ja 1920dail aastail põhiliseks lilleks olnud jorjen (ERM KV 574: 352). Põltsamaal olid suvelilledeks jürjeenid paljudes värvitoonides, emalt kuuldud need olla saadud Võisiku mõisa kärneri-aedniku kaudu (ERM KV 574: 372). Jorjenid olid populaarsed taluaia lilled kuni II maailmasõja puhkemiseni. Sõjajärgsetel rasketel aegadel aga daaliakasvatus ja sordiaretus siin enam jalgu õieti alla ei saanudki ning need uhked ja ilusad taimed ei ole meie aiapidajate hulgas laialdasemalt tähelepanu pälvinud.

Praegu kasvatavad daaliad on saadud mitme liigi ristamise tulemusel ja on jagatud õie kuju järgi erinevatesse sordirühmadesse. 20. sajandi alguses saadi aretustöö tulemusel madalakasvuline vorm (kääbusdaalia), mida paljundatakse seemnetega ja kasvatatakse üheaastase taimena. Kogu kasvatusajaloo jooksul on kirjeldatud üle 50 000 daaliasordi.

https://www.youtube.com/watch?v=Yu44f31jrXg