Mõisa park

park

Convallaria_majalis_-_Köhler–s_Medizinal-Pflanzen-045

Iseseisvaks rüütlimõisaks sai Koigi mõis  1757. issanda aastal, mil tollane Mäo mõisa omanik Adam Friedrich Stackleberg müüs osa oma mõisast koos juurde kuuluvate küladega  oma tulevasele väimehele Johan Adam von Grünewaldtile.
Johan Adam nimelt abiellus Hedvig von Stacklebergiga ja nii arvati 3000 rubla tehingu ostuhinnast, mis oli 18 0000 rubla Adami naise kaasavarana maha. Niisiis, kaasavarast alguse saanud mõis. Grünewaldtid elasid ja tegutsesid Koigi mõisas ligi kakssada aastat, mõisate riigistamiseni.

Mõisa suursugususest ja jõukusest on alles 1771. aastal Tartu meistrite käe all valminud varaklassitsistlik härrastemaja ja mõned kõrvalhooned, millest küll suur osa piiritusest alguse saanud põlengus kahekümnenda sajandi hakul maha põles.

Grünewaldtid olid väga ettevõtlikud ja hariduslembesed mõisnikud.
Nad korraldasid hariduse andmist mitte ainult mõisalastele, vaid ka külalastele ja koos teiste aadlikega rajasid koguni külakoolmeistrite õpetamise seminari.

Mõisale tõid tulu lina, kanep,  aga ka lambakasvatus, vill ja nahad. Mõisahärra Otto Magnus käis lausa isiklikult Saksamaal meriinolambaid ostmas. Samuti oli Koigi mõisas heal järjel hobusekasvatus ja aretamine ning  see leidis tunnustamist Euroopaski. Hiljem  olid tuluallikateks ka piim, juust ja viin.

Otto Magnuse ja tema järeltulija Otto Johann Werneri kavatsus oli muuta Koigi mustermajandiks. Muuhulgas tahtis ta edumeelsete ümberkorraldustega hoida liikumisvabaduse saanud talupoegi paigal oma mõisas.

 

Mõisa park

Mõisa peahoone ümber lasi mõisahärra rajada klassitsistliku pargi ja tiigid. Töid juhatama kutsuti Põltsamaalt aednik. Park ja aed olid küll tänapäeval üsna räämas, kuid on nüüd kenasti uuele elule aidatud ja ootavad külalisi rohtaiast ja taimedest ilu ja väge saama.

Viimaseid Grünewaldte meenutab rahvasuu hea sõnaga. Härra nõudis küll korralikku tööd, kuid maksis ka palga õigel ajal välja ning ei sallinud kummardamist.
Proua oli elukutselt halastajaõde ning haiguse korral andis ka moonakatele nõu ja rohtu. Mõisatööde lõpetamise puhul tehti mõisa poolt moonakatele pidu ning kes jäi vanaks, seda pidas mõis üleval.

Johann Georg Otto Grünewaldt meenutab oma mälestusteraamatus koolipõlve ja noorust: „Millised suurepärased mälestused sidusid meid kõigi nende jumalike aastatega Koigis.“

Usutavasti saavad kõik Koigi mõisa külalised samal viisil õhata:  „ Millised suurepärased mälestused ja jumalikud hetked ma veetsin Koigi mõisas, aadli aias ja pargis!“

Tutvu Koigi mõisa aia ja taimedega siinsamas kodulehel!