Mõisnik

 

 531px-Otto_Magnus_von_Grünewaldt

Otto Magnus von Grünewaldt

(8. juuli (vkj 26. juuni) 1801 – 18. oktoober (vkj 6. oktoober) 1890 Tallinn) oli Eestimaa poliitik ning mõisnik, Venemaa keiserlik kammerhärra.

Otto Magnus von Grünewaldt sündis Koigi mõisniku Johann Georg von Grünewaldti (1763–1817) ja Anna Christina von Kurselli (1769–1842) pojana. 1819–1821 õppis ta Tartu ülikoolis kameralistikat, misjärel ta välismaale siirdus, õppides 1821–1822 Göttingeni ülikoolis zooloogiat. Grünewaldt õppis veel edasi Bonnis, Pariisis ja Itaalias ning naasis koju 1824. aastal. Otto Magnus von Grünewaldt saatis 1843. aastal suurvürstinna Jelena Pavlovnat viimase ringreisil Saksamaale. Grünewalt osutus valituks sest suurvürstinna soovis kaaslaseks “väga kohusetundlikku, haritud” meest. Suurvürstinnat saatis ta ka 1845. aastal ringreisil.

1839–1851 oli ta Järvamaa kreisisaadik ning 1857–1858 Eestimaa maanõunik, samuti osales ta 1856. aasta talurahvaseaduse väljatöötamisel.

Talle kuulusid Koigi (majandas seda 1825–1862[3]), Prandi (1834. aastast) ning Laimetsa mõis. Ta suurendas talumaid, mõisastades oma mõisade põlde ning rakendas 1840. aastaist teoorjuse asemel palgatööd ning propageeris mitmeväljasüsteemi, peenvillalammaste kasvatamaist ja teisi põllumajanduslikke uuendusi. Ta asutas Atastesse külakooliõpetajate seminari.

Oma mõisate majandamisest tagasi tõmbunud, reisis ta palju.