Küla ja mõisa ajalugu

mois_v2ike

Koigi_mõisa_peahoone_02

Koigi küla on esmakordselt mainitud 1564.a vakuandamite registris

Koigi küla on esmakordselt mainitud 1564.a vakuandamite registris. Liivi sõjale järgnevalt läksid Koigi maad Rootsi valdusse. 1616.a andis Rootsi valitsus Koigi maad tähtajatuks kasutamiseks Jürgen Krüdener v. Rosenbeckile, kes rajas siia ka mõisa.

Peale Krüdeneri surma (1643) läänistas Rootsi Kuningas maad Rootsi kahurväe kindralile Linnart Torstensonile, kuid 1726.a revisjoni andmetes Koigi küla enam ei mainita. Küla asemel oli siin nüüd Mäo mõisale kuuluv kõrvalmõis.
Tallinn–Tartu maantee ääres, 13 kilomeetrit Mäost kagu poole asuv Koigi mõis eraldus Mäo mõisast 1757. aastal. Ahula mõisast pärit Johann Adam von Grünewaldt ostis Koigi mõisa 18000 hõberubla eest ja valis selle uueks perekonnamõisaks.
Tema alustas ka 18. sajandi teisel poolel mõisasüdame ümberkujundamist vastavalt majanduslikkudele võimalustele ja tolleaegsetele arhitektuurisuundumustele.

Mõisa baroksete tunnustega varaklassitsistlik kivist peahoone valmis 1771. aastal Johann Adam von Grünewaldt’i ajal. Mõisa peahoone põhikehand oli algselt ristkülikukujulise põhiplaaniga ja kõrge kelpkatusega. 1806-1812 toimus härrastemaja põhjalik ümberehitus ning valmisid selle aiapoolsed tiivad.

Tänapäeval on peahoone võrdlemisi suuremahuline, taandatud U-kujulise põhiplaaniga. 1757.a rajas Johann Adam von Grünewaldt oma mõisa küladesse talurahvakoolid, seda aastat loetakse ka hariduselu alguseks Koigis ehk siis haridust on siin saadud juba üle 250 aasta.

Teine oluline uuendus millega siinne mõisnik on silma paistnud pärineb aastast 1825, kui Otto Magnus von Grünewaldt ühe esimese mõisnikuna Eestis loobus oma mõisas teorendist ja rakendas mõisapõldudel palgasulaseid. Alates 1920. aastast on mõisas kool, mille tarvis rajati 1964.a härrastemajale juurdeehitus.